Abja valla põhimäärus

Vastu võetud 22.11.2012 nr 85
jõustumine 01.01.2013

Määrus kehtestatakse "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse" § 8, § 22 lg 1 p 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Abja valla põhimääruse eesmärk

 (1) Abja valla (edaspidi vald) põhimääruse eesmärgiks on sätestada valla toimimise ja tegevuse reguleerimiseks vajalikud põhimõtted.

 (2) Valla põhimääruses sätestatakse:
 1) Abja Vallavolikogu (edaspidi volikogu) moodustamine, esimehe ja aseesimehe valimise kord, õigused ja kohustused;
 2) volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
 3) vallavalitsuse moodustamise kord, volitused ja pädevus, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse komisjonide moodustamine, vallasekretäri ülesanded;
 4) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
 5) valla ametiasutuste moodustamise kord;
 6) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
 7) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise, jõustumise ja järelevalve kord.

§ 2.  Tegevuse õiguslikud alused ja üldpõhimõtted

 (1) Vald kui kohalik omavalitsusüksus juhindub omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmisel põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest.

 (2) Vald rajaneb territooriumi haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.

 (3) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduse ja käesoleva põhimääruse alusel kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem või nende poolt volitatud isikud.

 (4) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.

 (5) Vald rajaneb järgmistel põhimõtetel:
 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas;
 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
 6) tegevuse avalikkus;
 7) avalike teenuste osutamine soodsamatel tingimustel.

§ 3.  Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja pädevus

 (1) Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada valla territooriumil:
 1) sotsiaalabi ja teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita;
 2) koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist juhul, kui need on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ettenähtud teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest;
 3) neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega ja mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

 (2) Vald täidab neid riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega ja mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust. Selliste kohustuste täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

§ 4.  Abja valla omavalitsusorganid ja asjaajamiskeel

 (1) Abja valla omavalitsuse esinduskoguks on Abja Vallavolikogu, mis valitakse Abja valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

 (2) Abja valla omavalitsuse täitevorganiks on vallavalitsus, mis moodustatakse volikogu poolt.

 (3) Abja valla ametiasutus on Abja Vallavalitsus, mille asukoht ja aadress on Pärnu mnt 30 Abja-Paluoja Abja vald Viljandi maakond Eesti.

 (4) Valla ametiasutuse asukoha muutmise otsustab volikogu. Otsustamise aluseks on kirjalikult vormistatud asukoha muutmisega seotud kulutuste eelarve.

 (5) Asjaajamiskeel on eesti keel.

§ 5.  Abja valla elanik

  Abja valla elanik on isik, kelle Eesti Rahvastikuregistri järgi on elukoht Abja vallas.

§ 6.  Valla suhted teiste omavalitsusüksustega ja nende liitudega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega

 (1) Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

 (2) Volikogul, vallavalitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega ametkondlikke välislepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu.

 (3) Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks ja teha nendega koostööd.

 (4) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või tema poolt määratud esindus.

 (5) Sõlmitavad ametkondlikud välislepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused valla eelarvest, neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks või võetakse muid varalisi kohustusi.

§ 7.  Valla õiguste kaitse

 (1) Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata.

 (2) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi.

 (3) Vallal on oma seaduslike põhiseaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.

2. peatükk VALLA SÜMBOLID JA NENDE KASUTAMISE KORD 

§ 8.  Valla sümbolid

 (1) Abja valla sümbolid on vapp ja lipp, mille etalonkujutis on kinnitatud Eesti Vabariigi riigisekretäri poolt 14.05.2004. Näidised asuvad vallakantseleis.

 (2) Abja valla vapi rohelise vapikilbi jaotab kaheks vasakult langev hõbedane kaldpalk (Bend Sinister), millel asetseb kolm sinist linaõit. Õied moodustuvad viiest sinisest kroonlehest ja viiest rohelisest tupplehest ning hõbedasest südamikust. Vapi ja lipu värvid Pantone värviskaala järgi on: Pantone: 3415 ja Pantone: Process Blue.

 (3) Abja valla lipp on ruudukujuline vapilipp. Kandelipu normaalsuurus on 105x105 cm. Valla lipu mõõtmed ei tohi ületada riigilipu mõõtmeid.

§ 9.  Vapi ja lipu kasutamise kord

 (1) Heisatav Abja valla lipp peab vastama käesoleva määruse paragrahvis 8 toodud kirjeldusele, peab olema terve ja puhas.

 (2) Abja valla lipu võib heisata valla asutuste, äriühingute hoonetel, elamutel Eesti lipu heiskamise päevadel (lipupäevad), samuti avalikel üritustel ja muude sündmuste puhul. Abja valla lipp heisatakse üksi või koos Eesti lipuga.

 (3) Abja vallamaja juures on vallalipp heisatud alaliselt koos Eesti lipuga.

 (4) Valla lipu heiskamisel koos Eesti lipuga, asub Eesti lipp lippude poolt vaadates paremal, vallalipp vasakul. Kui valla lipp heisatakse koos teiste riikide, organisatsioonide, linnade, valdade lippudega, siis lippude paigutamisel tuleb lähtuda Eesti lipu seadusest.

 (5) Abja valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes volikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-alal. Teistele isikutele on sellekohased otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga.

 (6) Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp tuleb hävitada sündsal viisil.

 (7) Värvides ja värvideta (must-valget) vappi võib kasutada volikogu, vallavalitsuse ja hallatavate asutuste dokumentidel, pitsatitel, siltides, trükistel, suveniiridel jne ning panna üles ruumides ja avalikes kohtades.

 (8) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbiga vapp ja äärel kasutaja nimi. Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 4 cm.

 (9) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine vallavalitsuse loal.

3. peatükk VALLA TUNNUSTUSAVALDUSED 

§ 10.  Abja valla Aukodaniku nimetuse andmine

 (1) Abja valla Aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise auavaldusena vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Valla Aukodaniku nimetus võidakse anda igale kodanikule:
 1) kes oma tegevusega on tähelepanuväärselt kaasa aidanud valla arengule;
 2) kelle tegevus on tähelepanuväärne vallakodanike heaks;
 3) kes on sündinud, elab või on elanud Abja vallas ja kes on oma tegevusega saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi ja üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, spordi, majanduse, eestluse jm edendamisel

 (2) Taotlusi Aukodaniku nimetuse andmiseks on õigus esitada kõigil valla elanikel ja vallaga seotud isikutel, volikogul, vallavalitsusel, vallas registreeritud ja tegutsevatel juriidilistel isikutel, erakondadel, liitudel, seltsidel, klubidel jne.

 (3) Taotlused esitatakse kirjalikult volikogu poolt antud tähtajaks. Taotluses peab ära toodud olema kandidaadi ees- ja perekonnanimi ning teenete kirjeldus. Taotluses võib esitada korraga mitu kandidaati.

 (4) Aukodaniku nimetust võib omistada isikule ühel korral. Ühel aastal ei omistata rohkem kui kaks Aukodaniku nimetust. Mitme kandidaadi puhul viiakse läbi hääletamine ja enim hääli saanud kandidaadile omistatakse aunimetus. Häälte võrdsuse korral antakse välja kaks aunimetust. Volikogul on õigus jätta Aukodaniku nimetus välja andmata.

 (5) Valla Aukodaniku nimetuse andmine kinnitatakse volikogu otsusega.

 (6) Valla aukodaniku nimetusega kaasneb valla tänukiri, nime kandmine Abja valla Auraamatusse ja rahaline preemia suurusega 320 eurot.

 (7) Valla Aukodaniku aunimetus koos tänukirja ja rahalise preemiaga antakse üle Abja vallas toimuval Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul üritusel. Rahalise preemia võib aunimetuse saaja soovil kanda üle tema arvelduskontole.

§ 11.  Abja valla Aastapreemia väljaandmine

 (1) Abja valla Aastapreemia antakse Abja valla kodanikule, asutusele või organisatsioonile või Abja vallaga tihedalt seotud isikule või organisatsioonile väljapaistvate teenete ja tulemuste eest Abja valla elu edendamisel.

 (2) Aastapreemia saaja määramisel võetakse arvesse jooksval kalendriaastal tehtud tööd. Määramisel arvestatakse kandidaadi tulemusi ja tööpanust järgmistes eluvaldkondades:
 1) sport ja kehakultuur;
 2) kultuur, haridus;
 3) meditsiin ja tervishoid;
 4) põllumajandus ja maaettevõtlus;
 5) heategevus;
 6) kaubandus ja teenindus.

 (3) Taotlusi Aastapreemia kandidaadi kohta on õigus esitada kõigil valla elanikel ja vallaga seotud isikutel, volikogul, vallavalitsusel, vallas registreeritud ja tegutsevatel juriidilistel isikutel, erakondadel, liitudel, seltsidel, klubidel jne.

 (4) Taotlused esitatakse kirjalikult volikogu poolt antud tähtajaks. Taotluses peab ära toodud olema kandidaadi ees- ja perekonnanimi ning teenete kirjeldus. Taotluses võib esitada korraga mitu kandidaati.

 (5) Aastapreemia suurus on 320 eurot ja igal aastal antakse üks Aastapreemia. Aastapreemiat võib välja anda ka mitmele kandidaadile, sellisel juhul kuulub aastapreemia summa jagamisele võrdsetesse osadesse. Aastapreemiaga kaasneb kodaniku või organisatsiooni nime kandmine Abja valla Auraamatusse ning valla tänukiri.

 (6) Aastapreemia saaja kinnitab vallavalitsus (korraldusega) volikogu ettepanekul. Vallavalitsusel on õigus Aastapreemiat mitte välja anda.

 (7) Valla Aastapreemia koos tänukirjaga antakse üle Abja vallas toimuval Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul üritusel. Rahalise preemia võib aunimetuse saaja soovil kanda üle tema arvelduskontole.

§ 12.  Abja valla auraamatusse kandmine

 (1) Abja valla auraamatusse kantakse valla aukodanikud, aastapreemia saajad, kodanikud või organisatsioonid, kelle elu, töö ja tegevus seotuna Abja vallaga on pälvinud valla austuse ja lugupidamisega.

 (2) Ettepanekuid sissekannete tegemiseks valla Auraamatusse võivad teha valla kodanikud, volikogu, vallavalitsus, vallas registreeritud ja tegutsevad juriidilised isikud, erakonnad, liidud, seltsid, klubid jne.

 (3) Sissekannete tegemise valla Auraamatusse kinnitab volikogu.

 (4) Sissekannete tegemise valla Auraamatusse korraldab vallasekretär. Sissekande vorm, kujundus ja illustreerivate materjalide kasutamine ei ole piiritletud. Sissekandele kirjutab alla vallasekretär ja see kinnitatakse vapipitseriga.

 (5) Valla Auraamat asub vallavalitsuses. Valla Auraamatut võidakse sobivatel tingimustel eksponeerida vallaga seotud tähelepanuväärsetel üritustel ja sündmustel.

 (6) Valla auraamatusse kantud isikud saavad valla tänukirja, mis antakse üle Abja vallas toimuval Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul üritusel.

§ 13.  Valla tänukirjad

 (1) Volikogu ja vallavalitsus tunnustavad vallale osutatud teenete eest füüsilisi või juriidilisi isikuid tänukirjaga.

 (2) Taotlusi tänukirja andmiseks võivad esitada volikogu ja vallavalitsuse liikmed, valla asutused, külavanemad. Taotlused esitada vallavalitsusele. Taotluses näidata ära juriidilise või füüsilise isiku nimi ning teenete kirjeldus, mille eest tänukirja andmist taotletakse.

 (3) Tänukirja andmise otsustab vallavalitsus või volikogu ning antakse üle vastaval üritusel kas vallavanema või volikogu esimehe poolt.

4. peatükk ÕIGUSAKTIDE VASTUVÕTMINE, AVALIKUSTAMINE JA JÕUSTUMINE 

§ 14.  Valla õigusaktide kehtivus

  Volikogu ja vallavalitsuse poolt väljaantud õigusaktid kehtivad üksnes Abja valla haldusterritooriumil.

§ 15.  Valla õigusaktid, neile esitatavad nõuded.

 (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määruseid.

 (2) Volikogu võtab üksikaktidena vastu otsuseid, vallavalitsus annab üksikaktidena korraldusi.

 (3) Määruse eelnõule ja määrusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisusega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.

 (4) Õigusakti preambulas peab kindlasti olema viide seadusele ja valla vastavale üldaktile (selle olemasolul), milledest nähtuvad õigusakti väljaandmise seaduslikud alused (volitusnorm).

 (5) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

 (6) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või teda asendav isik, kes vastutab dokumendis sisalduvate andmete õigsuse eest.

 (7) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või teda asendav isik ja vallasekretär.

 (8) Õigusaktide ärakirjad või koopiad saadab vallakantselei täitjatele ja asjaosalistele kas paberkandjal tavapostiga, digitaalselt allkirjastatuna, tähitud kirjaga või väljastab kohapeal allkirja vastu.

 (9) Õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja saatmist menetlusosalisele korraldab vallakantselei.

§ 16.  Valla õigusaktide avalikustamine ning jõustumine

 (1) Kõik volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.

 (2) Määruse algteksti ning selle alusel kõiki muudatusi sisaldav terviktekst esitatakse vallasekretäri või valla sekretär-asjaajaja poolt Riigi Teatajasse avaldamiseks hiljemalt kolmandal päeval akti allakirjutamisest.

 (3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast nende avalikustamist kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

 (4) Volikogu otsus ja vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest adressaadile. Teatavakstegemise kord vastavalt käesoleva põhimääruse § 15 lõikes 8 sätestatule.

 (5) Volikogus vastuvõetud määrused ja otsused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul volikogu istungi toimumisest arvates:
 1) vallakantseleis;
 2) valla raamatukogudes - Abja ja Kamara Raamatukogus:
 3) Abja valla veebilehel.

 (6) Vallavalitsuses vastuvõetud määrused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul istungi toimumisest arvates vallakantseleis ja valla veebilehel.

 (7) Avalikustamisele ei kuulu otsused, korraldused, mille sisu avaldamine on seadusega keelatud ja mõeldud üksnes ametialaseks kasutamiseks. Sellisel juhul tehakse otsusele või korraldusele vastav märge, kus on märgitud teabe valdaja, juurdepääsupiirangu aeg (algus, lõpp) ja viide seadusele, mille alusel juurdepääsupiirang on kehtestatud.

§ 17.  Valla õigusaktide täitmise kontroll

 (1) Volikogu õigusakti, mis kuulub täitmisele valla ametiisiku või komisjoni poolt ning vajab järelkontrolli, märgitakse täitja või kontrollija nimi ning täitmise tähtaeg. Vastava märke puudumisel kontrollib akti täitmist revisjonikomisjon.

 (2) Volikogu õigusakti lõplikku järelevalvet teostab volikogu esimees.

 (3) Revisjonikomisjon esitab volikogu istungil informatsiooni vähemalt üks kord aastas volikogu õigusaktide täitmise kohta.

5. peatükk VOLIKOGU MOODUSTAMINE JA PÄDEVUS, VOLIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEES NING NENDE PÄDEVUS JA VALIMISE KORD 

§ 18.  Volikogu

 (1) Volikogu on valla esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras.

 (2) Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub volikogu Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ja teistest valla õigusaktidest arvestades Abja valla ja selle elanike, eelõige valla kui terviku huvidega.

 (3) Volikogu lahendab seadusega ja valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

 (4) Volikogu tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees või üks volikogu esimehe poolt kirjalikult määratud aseesimeestest või nende äraolekul vanim volikogu liige.

 (5) Volikogu istungite läbiviimisel tuleb järgida käesolevas põhimääruses sätestatud töökorda.

 (6) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 19.  Volikogu tehniline teenindamine ja volikogule laekunud märgukirjadele, teabenõuetele ja avaldustele vastamine

 (1) Volikogu tehnilise teenindamise tagab vallavalitsus.

 (2) Volikogule laekunud märgukirjadele, teabenõuetele ja avaldustele vastamise korraldab volikogu esimees.

 (3) Volikogusse saabunud märgukirjadele ja avaldustele tuleb vastata ühe kuu jooksul, teabenõudele hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Vastamisel tuleb järgida vallas kehtestatud asjaajamisnõudeid.

§ 20.  Volikogu pädevus

 (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvad nende küsimuste lahendamine ja otsustamine, mis on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1. Neid küsimusi ei tohi vallavalitsusele edasi delegeerida.

 (2) Kui küsimuse otsustamine on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse, siis igal konkreetsel juhul, kui küsimus ei ole seadusega antud volikogu ainupädevusse, võib volikogu küsimuse otsustamise õiguse edasi delegeerida vallavalitsusele. Volikogu või valitsus, kui see on volikogu volitusnormis ette nähtud, võib eelpoolnimetatud üksikküsimustes otsustamise õiguse edasi delegeerida valla või ametiasutuse juhile

 (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuste struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu poolt kehtestatud palgafondi piires.

§ 21.  Volikogu liige

 (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

 (2) Volikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike üldistest huvidest ja vajadustest.

 (3) Volikogu liige on kohustatud kinni pidama korruptsioonivastases seaduses toodud tegevus- ja toimingupiirangutest ja järgima käesoleva määruse paragrahvi 22.

 (4) Volikogu liikme tegevus on avalik.

 (5) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

 (6) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Volikogu liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (7) Volikogu liikmel on õigus:
 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid ja teha kirjalikke ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;
 2) esineda volikogu istungil avalduse, sõnavõtu ja repliigiga, esitada küsimusi ning kommenteerida hääletatavaid muudatusettepanekuid;
 3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele või määratavatele kohtadele;
 4) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude kohta küsimusi ja muudatusettepanekuid;
 5) kuuluda komisjoni koosseisu;
 6) saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud;
 7) õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt 10 tööpäeva jooksul arvates küsimuse esitamisest

 (8) Volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise, peatumise, asendusliikme määramise ja volituste taastumise aluse või aluste kindlakstegemisel ja nende juhtumite menetlemisel tuleb juhinduda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-dest 18, 19, 20, 20^1.

§ 22.  Korruptsiooni vältimine.

 (1) Volikogu liige peab kinni pidama tegevus- ja toimingupiirangutest ning avaldama oma huvid huvide deklaratsioonis õigeaegselt .

 (2) Volikogu liikmel on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui
 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;
 2) ta on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;
 3) on teadlik korruptsiooniohust.

 (3) Käesoleva paragrahv lõikes 1 sätestatut ei kohaldata õiguse üldakti (sealhulgas valla eelarve) vastuvõtmisel ja selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel.

 (4) Volikogu liikmel on keelatud korruptiivse tulu nõudmine, vahendamine ja saamine ning ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju ja siseteabe korruptiivne kasutamine.

 (5) Käesoleva paragrahv lõikes 1 nimetatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel ja lahkuma istungisaalist. Avaldus võib olla suuline ja fikseeritakse istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. Uue päevakorrapunkti juurde asumisel kutsutakse volikogu liige tagasi istungisaali oma tööd jätkama.

§ 23.  Volikogu esimees, tema pädevus ja ülesanded

 (1) Volikogu esimehe volitused algavad tema valimisest volikogu esimeheks ja volikogu esimehe ülesanneteks on:
 1) korraldab volikogu tööd, sealhulgas kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, korraldab istungite ettevalmistamist, koostab ja esitab kinnitamiseks päevakorra, juhib volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
 2) kirjutab alla volikogu määrustele, otsustele, protokollidele ning teistele volikogu dokumentidele;
 3) korraldab volikogu komisjonide tööd;
 4) valmistab ette volikogu komisjonidega, vallavalitsusega ning vallaametnikega volikogu eelnõud;
 5) korraldab ja kontrollib koos revisjonikomisjoniga volikogu õigusaktide täitmist;
 6) vajadusel osaleb vallavalitsuse istungitel;
 7) tugineb valla esindamisel volikogu määrustele ja otsustele. Küsimuses, kus volikogu seisukoht puudub, on tal õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, esitades materjalid volikogule seisukohavõtuks;
 8) suhtes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust;
 9) esindab volikogu kohtuistungitel;
 10) esindab valda ja selle volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele;
 11) esindab valda koos vallavanemaga ametlikel vastuvõttudel, visiitidel, ametlikel üritustel, suhtlemisel välismaalastega ning asutuste ja ettevõtete juhtidega;
 12) täidab muid talle seadusega ja volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (2) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib olla volikogu otsusel palgaline. Volikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega tema suhtes rakendada selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

 (3) Volikogu palgalise esimehe või palgalise aseesimehe põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59-71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

 (4) Volikogu esimehe ülesandel või tema äraolekul laienevad tema volitused volikogu aseesimehele, viimase puudumisel volikogu poolt määratud asendajale või volikogu vanimale liikmele.

 (5) Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega alljärgnevatel juhtudel:
 1) valimisega kõrgemalseisvatesse organitesse;
 2) haldusterritoriaalse korralduse muutusega;
 3) umbusalduse avaldamisega;
 4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
 5) teovõimetuks tunnistamisega;
 6) tagasiastumisega;
 7) surmaga.

§ 24.  Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine

 (1) Volikogu esimehe ja aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimees valitakse eraldi valimisprotseduuri käigus.

 (2) Kandidaate võivad esitada kõik volikogu liikmed, on lubatud ka iseenda kandidaadi esitamine.

 (3) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt esitamise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (4) Igal kandidaadil, kes on kantud volikogu esimehe või aseesimehe kandidaatide nimekirja on õigus esineda volikogu ees 15 minutilise sõnavõtuga.

 (5) Igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni kaks küsimust.

 (6) Volikogu esimehe või aseesimehe kandidaat võib esitada enesetaanduse kuni nimekirja sulgemiseni.

 (7) Volikogu esimehe või aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (8) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Abja valla valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon). Volikogu esimehe valimised korraldab ja hääletamise viib läbi valimiskomisjon.

 (9) Valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid.

 (10) Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

 (11) Volikogu esimeheks või aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (12) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, kuulutatakse välja vaheaeg ning seejärel viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.

 (13) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine.

6. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD 

§ 25.  Volikogu töövorm ja istungite avalikkus

 (1) Volikogu töövorm on volikogu istung ja volikogu komisjonide töövormiks komisjoni koosolek.

 (2) Volikogu istungid on reeglina avalikud.

 (3) Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

 (4) Istungist video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule.

§ 26.  Volikogu õigusakti eelnõule esitatavad nõuded ja eelnõu esitamine volikogule

 (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
 1) volikogu komisjonil;
 2) volikogu liikmel;
 3) vallavalitsusel;
 4) vallavanemal;
 5) valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
 6) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras.

 (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.

 (3) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

 (4) Õigusakti eelnõu esitatakse vallasekretärile hiljemalt 5 päeva enne volikogu istungi algust. Kui eelnõu esitatakse paberkandjal, siis tuleb eelnõu esitada ka elektrooniliselt. Eelnõule lisatakse seletuskiri, milles esitatakse:
 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkus ja põhjendatus;
 2) milliste õigusaktidega on eelnõus käsitletud küsimus reguleeritud;
 3) milliseid valla õigusakte on vaja tunnistada kehtetuks või muuta seoses esitatava eelnõuga;
 4) õigusakti vastuvõtmisel tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus.
 5) eelnõu esitaja nimi ja allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi, nimekiri volikogu istungile kutsutavatest ning isikud, kellele õigusakt pärast vastuvõtmist saata.

 (5) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jmt), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega.

 (6) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võib esitaja anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, millesse on sisse viidud muudatusettepanekud.

 (7) Eelnõu kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantseleile, kes esitab need eelnõu algatajale ja volikogu liikmetele. Volikogu isttungil võib arutatava eelnõu kohta teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal istungil istungi juhatajale.

 (8) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme(te) poolt esitatud eelnõu.

§ 27.  Istungi kokkukutsumine ja päevakord

 (1) Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, juulis korralist istungit ei toimu. Erakorraline istung kutsutakse kokku käesolevas määruses sätestatud korras.

 (2) Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, nende puudumisel vanim volikogu liige. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud nõudeid. Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.

 (3) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist.

 (4) Volikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogu istungil arutusele tulevaid küsimusi.

 (5) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid, st kas saadetakse koos kutsega eelnõud või tehakse teatavaks koht, kus saab nendega tutvuda. Kutse saadetakse elektronposti teel ja kutse saamise ajaks loetakse vallakantselei arvuti elektronposti saatmise programmis fikseeritud kutse saatmise aeg. Volikogu liikme soovil saadetakse talle istungi kutse ja materjalid paberkandjal.

 (6) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:
 1) volikogu liikmed;
 2) vallavanem;
 3) vallavalitsus;
 4) revisjonikomisjon ja teised volikogu komisjonid;
 5) valla territooriumil elavad kodanikud, asutused ja ettevõtted volikogu esimehe või aseesimehe kaudu.

 (7) Volikogu erakorralise istungi kokkukutsumist võivad nõuda vallavanem, volikogu esimees, aseesimees, revisjonikomisjon või vähemalt neljandik volikogu koosseisust. Ettepanek erakorralise istungi kokkukutsumiseks esitatakse kirjalikult volikogu esimehele vallasekretäri kaudu. Ettepanek peab sisaldama arutusele tulevaid küsimusi. Erakorralise istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades valla põhimääruses sätestatud korda, kuid mitte hiljem kui üks kuu.

§ 28.  Volikogu istungi läbiviimine

 (1) Volikogu tööd korraldab, istungi avab ning juhatab volikogu esimees. Tema äraolekul juhib istungit aseesimees, esimehe ja aseesimehe äraolekul vanim kohalviibiv volikogu liige.

 (2) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks

 (3) Volikogu liige registreerib oma osalemise istungist andes allkirja kvoorumlehele.

 (4) Volikogu esimees avab istungi, mis hõlmab järgmisi toiminguid:
 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;
 2) kutsutud külalistest teatamine;
 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.

 (5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Enne päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed ja vallavalitsus täiendada istungi päevakorda informatsiooniliste teemadega.

 (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

 (7) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.

 (8) Eelnõu esitajal on õigus tema poolt esitatud eelnõu menetluse käigus igal ajal tagasi võtta

 (9) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:
 1) ettekanne on päevakorra käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul;
 2) kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine,mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul;
 3) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt, ilma omapoolsete kommentaarideta;
 4) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunkti kohta, mille kestus ei ületa 2 minutit;
 5) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit;
 6) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi 6. lõikes nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks õigus veel kahele küsimusele ja kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;
 7) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;
 8) volikogu liikmel on õigus enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli;
 9) istungi juhatajal on õigus katkestada ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;
 10) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega;
 11) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamise soovist antakse istungi juhatajale märku käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras.
 12) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälte enamusega;
 13) muudatusettepanekud eelnõude kohta esitatakse kirjalikult;
 14) enne õigusakti hääletusele panemist teavitab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne muudatusettepanekute läbihääletamist.
 15) volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid;
 16) enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta.
 17) Kõik volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.

 (10) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest.

 (11) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise õigus on arupärijal.

 (12) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälte enamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks.

 (13) Volikogu võib vajadusel otsustada istung katkestada ja volikogu poolt määratud ajal sama istungit jätkata. Vastav otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete lihthäälteenamusega ja sellekohane kanne tehakse istungi protokolli.

 (14) Enne volikogu istungi lõppu lepitakse kokku järgmise istungi toimumise ajas.

 (15) Fono- ja videosalvestisi võib teha volikogu istungi juhataja ettepanekul või nõusolekul, millest informeeritakse volikogu liikmeid. Protesti korral otsustatakse küsimus salvestamise kohta hääletamise teel. Volikogu istungite salvestisi säilitatakse 3 kuud vallakantseleis.

§ 29.  Hääletamine

 (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed ja nad ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

 (2) Volikogu otsused tehakse hääletamise teel kas poolthäälte enamusega või häälteenamusega.

 (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel juhindudes käesoleva määruse paragrahvist 30.

 (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega, kinnitatud päevakorra muutmiseks vajalik poolthäälte enamus.

 (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega välja arvatud käesoleva paragrahvi 6. lõikes äratoodud küsimuste otsustamine.

 (6) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 45 lõike 5 kohaselt on sama seaduse paragrahv 22 1.lõike punktides 2, 4, 6-10, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse paragrahvis 7 ettenähtud küsimuste otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

 (7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

 (8) Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindaja või esindajate valimise küsimuse otsustamisel kohaldatakse Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 22 lõiget 4¹.

§ 30.  Hääletamine isikuvalimistel

 (1) Isikuvalimisel hääletamise korraldamiseks (v.a. volikogu esimehe ja aseesimehe valimiseks) moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemise komisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemise komisjoni volitused hakkavad kehtima valituks osutumise hetkest ning lõpevad antud volikogu istungi lõppemisega.

 (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Täpsem valimise kord on kehtestatud käesoleva määruse paragrahviga 24.

 (3) Kandidaadi isikuvalimiseks võib üles seada iga volikogu liige, lubatud on iseenda kandidatuuri üles seadmine. Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale ja võetakse kandidaadilt kirjalik nõusolek, Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (4) Volikogu liikmetel on õigus kandidaatidele esitada küsimusi ning kandidaatidel on õigus saada enda ja oma tegevuse tutvustamiseks sõna.

 (5) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelile. Hääletussedelile kantakse kandidaadid ülesseadmise järjestuses, sedelile pannakse volikogu pitsati jäljend.

 (6) Volikogu liige märgistab hääletamisel hääletussedelil selle kandidaadi nime, kelle poolt ta hääletab. Märgistamine peab olema üheselt arusaadav. Pärast märgistamist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti.

 (7) Hääletamise alguse ja lõpu kuulutab välja komisjoni esimees.

 (8) Häältelugemise komisjon:
 1) valmistab ette hääletussedelid ja väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga märgistatud hääletussedelid;
 2) peab tagama volikogu liikmetele hääletusruumis tingimused, mis tagavad nende tahte salajase avaldamise.
 3) enne hääletamisele asumist selgitab komisjoni esimees volikogu liikmetele hääletamise korda;
 4) enne hääletamisele asumist näitab komisjoni esimees volikogu liikmetele valimiskasti, et nad saaksid veenduda selles, et kast on tühi. Seejärel sulgeb komisjon hääletuskasti ja pitseerib selle;
 5) Kui hääletussedel rikutakse enne valimiskasti laskmist, siis on volikogu liikmel õigus rikutud hääletussedeli tagastamisel saada uus.
 6) Vahetult peale hääletamist avab häältelugemiskomisjon kasti ja loeb koheselt avalikult hääled. Kehtetuks loetakse hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või tehtud märge ei ole üheselt arusaadav. Erapooletuks loetakse hääletussedel, millel ei ole märgistatud hääletaja eelistust.
 7) Hääletamise tulemused teeb teatavaks komisjoni esimees.
 8) Kui isik osutub valituks, siis komisjoni protokoll kinnitatakse volikogu otsusega poolthäälte enamusega.

 (9) Kui isikuvalimise tulemusel jagunevad kandidaadile antud poolt- ja vastuhääled võrdselt või kui kaks kandidaati saavad võrdselt poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui teises voorus ei osutu keegi valituks, korraldatakse uus hääletusvoor järgmisel volikogu istungil.

 (10) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta vahetult pärast hääletustulemuste kindlasktegemist. Protesti rahuldamise või mitterahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

§ 31.  Istungi protokoll

 (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

 (2) Istungit protokollib vallasekretär, tema puudumisel määrab protokollija volikogu.

 (3) Protokolli kantakse: istungi toimumise aeg ja koht; osavõtjate nimed; arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta; hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Esitatud ettepanekud ja eriarvamused võib esitada ka protokollis viidatud lisadena.

 (4) Istungi sõnavõtte, kaasettekandeid ei protokollita vaid tehakse nendest lühikokkuvõte. Samuti ei protokollita istungi käigus antud informatsiooni.

 (5) Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad vallakantseleis, valla veebilehel ja raamatukogudes alates seitsmendast tööpäevast arvates istungi toimumise päevast. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Juurdepääsupiirangu kohta tehakse märge, milles näidatakse juurdepääsupiirangu kehtestamise aeg, alus, kestus.

 (6) Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

§ 32.  Arupärimine

 (1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine vallavalitsusele, vallavanemale ja vallavalitsuse liikmele.

 (2) Arupärimine peab olema kirjalik. Arupärimine esitatakse kas volikogu istungil istungi juhatajale enne päevakorra kinnitamist või vallakantseleisse.

 (3) Arupärimisele vastamise tähtaeg on 10 tööpäeva arvestades vallakantseleis registreerimisest või volikogu istungi päevast. Arupärimine ja selle vastus saadetakse teadmiseks kõigile volikogu liikmetele.

§ 33.  Umbusaldusmenetlus

 (1) Umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt neljandik volikogu koosseisust volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele.

 (2) Umbusalduse algatamise avaldus on eelduseks umbusalduse avaldamiseks. Umbusalduse algatamise avaldus tuleb esitada ja avaldada volikogu istungil ning kanda see protokolli. Umbusalduse algatatamise avaldus esitatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algataja(te) või nende esindaja esineb ettekandega ja annab umbusalduse algatamise avalduse istungi juhatajale üle.

 (3) Umbusalduse algatamise avalduse esitamine ei takista päevakorrapunktide arutamist.

 (4) Umbusalduse avaldamine toimub volikogu järgmisel istungil vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 46 lõikele 2.

 (5) Umbusaldushääletus on avalik, vajalik on koosseisu poolthäälte enamus.

 (6) Kui umbusaldamise avaldamine leidis volikogu toetuse, siis umbusaldust avaldatud isiku/valitsuse volituste kehtimine ja asenduskord on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 48.

 (7) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

§ 34.  Tagasiastumine

  Volikogu esimehe või aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või vallavalitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab tagasiastumisest koheselt volikogu esimeest või selle asendajat.

§ 35.  Volikogu tegutsemisvõimetus

 (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 52 sätestatud alustel.

 (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, siis loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 20 sätestatud korrale. Sellisel juhul kutsub istungi kokku ja juhatab seda kuni volikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

 (3) Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi, otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 1. lõike punktides 12 ja 13 ning 2. lõikes nimetatud küsimusi vallavalitsus.

7. peatükk VOLIKOGU KOMISJONID 

§ 36.  Komisjonide moodustamine, pädevus, õigused ja töökord

 (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu otsusega.

 (2) Komisjon juhindub oma töös seadustest, neist tulenevatest Vabariigi Valitsuse määrustest, volikogu õigusaktidest sh käesolevast põhimäärusest ja komisjoni põhimäärusest.

 (3) Komisjoni tööperiood ei tohi ületada antud valimisperioodi. Komisjon on aruandekohustuslik volikogu ees ja annab oma tegevusest aru vähemalt üks kord aastas.

 (4) Komisjonid moodustatakse vähemalt kolmeliikmelises koosseisus vallaelu tähtsamate valdkondade arengu ja probleemide lahendamiseks, volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule arvamuste ja soovituste andmiseks ja eelnõude väljatöötamiseks.

 (5) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast isikuvalimise teel juhindudes käesoleva määruse §-st 30.

 (6) Komisjoni liikmeid võib valida volikogu asendusliikmete, vallaametnike, haldusasutuste töötajate, ettevõtjate ja vallaelanike hulgast. Komisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni sekretäri või protokollija.

 (7) Volikogu alatised komisjonid on:
 1) revisjonikomisjon;
 2) eelarve- ja majanduskomisjon;
 3) keskkonna- ja korrakaitsekomisjon;
 4) sotsiaal- ja tervishoiukomisjon;
 5) haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon;
 6) maakomisjon.

 (8) Ajutise komisjoni moodustamisel volikogu:
 1) määrab komisjoni moodustamise aluse, eesmärgi, tegevuse valdkonna ja tegevusperioodi;
 2) valib vallavolikogu liikmete hulgast komisjoni esimehe ja aseesimehe ning nende asendamise korra;
 3) kinnitab komisjoni ettepanekul komisjoni koosseisu.

 (9) Komisjoni õigused:
 1) algatada volikogu õigusakti eelnõusid;
 2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakava, vallavolikogu või teiste komisjonide menetluses olevate õigusaktide eelnõude kohta;
 3) algatada arutelusid;
 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega;

 (10) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa peale komisjoni esimehe või tema asendaja vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjoni esimehel on õigus töösse kaasata ja kutsuda küsimuste arutelu juurde komisjoni mitteliikmeid.Komisjoni otsused tehakse poolthäälte enamusega. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse tema soovil protokolli ning tehakse volikogus teatavaks vastava küsimuse arutelu juures.

 (11) Komisjoni koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord saadetakse komisjoni liikmetele komisjoni esimehe poolt vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist.

 (12) Komisjoni protokollija, tema äraolekul komisjoni liikmete hulgast määratud protokollija, koostab koosoleku protokolli kuue tööpäeva jooksul koosoleku päevast arvates. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

 (13) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele ja seisukoha võtmiseks volikogu õigusaktide eelnõud, isikute avaldused ja vajadusel muud küsimused, mille lahendamisel ja otsustamisel on vajalik komisjoni arvamus.Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud materjalid läbi vaatama ja oma kirjaliku seisukoha, arvamuse ja ettepaneku andma volikogu poolt antud tähtajaks.

 (14) Komisjonil ei ole õigus ise vastu võtta õigusakte, tema ettepanekud, soovitused, arvamused on soovituslikud.

 (15) Komisjoni materjalid registreeritakse vallakantseleis vastavalt asjaajamiskorrale ja hoitakse volikogu esimehe tööruumis. Komisjoni protokollid ja otsused avalikustatakse (vallakantseleis, valla veebilehel) ja peavad olema kättesaadavad alates seitsmendast tööpäevast arvestades koosoleku toimumise päevast. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides ja otsustes sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametialaseks kasutamiseks. Juurdepääsupiirangu otsustab ja kohaldab komisjoni esimees, määrates juurdepääsupiirangu kestvuse, aluse.

 (16) Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel järjestikul korral täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid. Tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku uue komisjoni esimehe valimiseks.

§ 37.  Komisjoni esimees

 (1) Komisjoni esimehe ülesanded:
 1) esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni koosseisu ja teeb ettepanekud koosseisu muutmiseks ning väljalangenud komisjoni liikme asendamiseks;
 2) vastutab komisjoni põhimääruse õigeaegse väljatöötamise ja muutmise eest;
 3) juhib ja korraldab komisjoni tööd sh komisjoni koosolekuid (koosolekute päevakorra koostamine, kutsete saatmine, kolmandate isikute kutsumise koosolekule jmt);
 4) koostab komisjoni töökavandi, mille esitab komisjonile kinnitamiseks;
 5) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
 6) allkirjastab komisjonide otsused ja protokollid ning vastutab nende sisu õigsuse eest;
 7) edastab volikogu esimehe kaudu komisjoni seisukohad oma pädevusse kuuluvates küsimustes;
 8) korraldab ja vastutab komisjoni asjaajamise eest, sh komisjoni protokolli väljavõtete ja otsuste saatmine asjaosalistele, protokollide ja otsuste tähtaegse andmise eest vallakantseleile jmt)
 9) korraldab ja vastutab komisjonide protokollide ja otsuste avalikustamise eest,sh vajadusel kehtestab vastavalt seaduse nõuetele dokumentidele juurdepääsupiirangu.

 (2) Komisjoni esimehe äraolekul lähevad tema ülesanded üle aseesimehele või asendajale.

 (3) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast isikuvalimise teel juhindudes käesoleva määruse §-st 30. Hääletamise võib korraldada samaaegselt mitme volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe valimiseks. Kui hääletamine toimub samaaegselt, esitatakse iga komisjoni kandidaadid eraldi, koostatakse eraldi nimekiri ning tehakse eraldi hääletussedelid.

 (4) Komisjoni esimehe tagasiastumisel, volikogu poolt vabastamisel, umbusalduse avaldamisel, volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel või muul põhjusel lahkumisel valib volikogu uue komisjoni esimehe ja aseesimehe volikogu liikmete hulgast. Komisjoni esimees esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu või teeb ettepaneku jätta komisjon endises koosseisus.

8. peatükk REVISJONIKOMISJON 

§ 38.  Revisjonikomisjon

 (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

 (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Komisjoni liige võib olla muu isik kui volikogu liikmetest revisjonikomisjoni liikmed ei vasta audiitortegevuse seaduses kehtestatud nõuetele, kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik, arvestades audiitortegevuse seaduse § 100 lõikes 2 sätestatut.

 (3) Revisjonikomisjonil on õigus:
 1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna vara kasutamise sihipärasust;
 2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.

 (4) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:
 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;
 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

 (5) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid valla põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

 (6) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

 (7) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

 (8) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. Aruanne avalikustatakse valla veebilehel.

 (9) Revisjonikomisjoni täpsemad ülesanded ja töökorraldus on määratletud komisjoni põhimääruses, mis kehtestatakse eraldi volikogu määrusena.

9. peatükk VALLAVALITSUS 

§ 39.  Vallavalitsus

 (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu ning praktilise tegevusega viib ellu talle riigi ja valla õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (2) Vallavalitsus võib talle pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada oma tööorganitena töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille moodustamine ja koosseis kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega.

§ 40.  Vallavalitsuse moodustamine ja volituste tähtaeg

 (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus.

 (2) Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.

 (3) Vallavalitsuse liikmete arvu määrab volikogu uus koosseis oma teisel istungil poolthäälte enamusega vallavanema ettepanekul. Liikmete arv ei tohi olla alla nelja.

 (4) Vallavalitsuse koosseisu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul vallavanema volituste ajaks.

 (5) Vallavanem esitab volikogu esimehe kaudu vallavalitsuse koosseisu kinnitamiseks hiljemalt kahe nädala jooksul arvates vallavanema ametisse valimise päevast. Volikogu liikmetel on õigus esitada küsimusi vallavalitsuse liikme kandidaatidele vastavalt volikogu töökorrale. Vallavalitsus kinnitatakse nimekirja alusel poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

 (6) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast ja volitused lõpevad seoses vallavanema valimise järgselt moodustatud uuele vallavalitsusele volituste andmisega või vallavalitsuse tagasiastumisega.

 (7) Vallavalitsuse liikme vahetamise korral kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul oma otsusega ametisse uue liikme ja vabastades endise liikme.

 (8) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks.

 (9) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ning tema volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni.

§ 41.  Vallavalitsuse liikme tegevuspiirang

 (1) Vallavalitsuse liige peab viivitamatult teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

 (2) Volikogu keelab valitsuse liikmel haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapäraselt teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

§ 42.  Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

 (1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
 1) isikliku avalduse alusel;
 2) vallavanema esildisel;
 3) umbusalduse avaldamise korral;
 4) seoses vallavalitsuse uue koosseisu liikmete kinnitamise ja ametisse nimetamisega;
 5) temale kohtu poolt piiratud teovõime tõttu eestkostja määramisega;
 6) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
 7) tema surma korral.

 (2) Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegse lõppemise otsuse teeb volikogu.

 (3) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning vallavalitsus jääb otsustusvõimeliseks, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse põhimääruses sätestatud korras või muudetakse vallavalitsuse liikmete arvu.

 (4) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole vallavalitsus otsustusvõimeline, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks.

§ 43.  Vallavalitsuse pädevus

 (1) Vallavalitsus:
 1) valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;
 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse;
 4) lahendab küsimusi, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 2 ja käesoleva määruse § 20 lõike 2 alusel on volikogu poolt delegeeritud vallavalitsusele.

 (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

 (3) Vallavalitsusel on õigus Abja Vallavalitsuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus muudatusi teha volikogu poolt kehtestatud palgafondi piires.

 (4) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega Abja Vallavalitsuse ja valla asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad,arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.

§ 44.  Vallavalitsuse töö korraldamine

 (1) Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. Vallavalitsuse juht ei tohi olla volikogu esimees.

 (2) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem, vallavalitsuse liikmed

 (3) Vallavanema asendamise kord on sätestatud käesoleva põhimääruse paragrahvis 48.

 (4) Valitsuse töö vorm on istung. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.

 (5) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.

 (6) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.

 (7) Vallavalitsuse istungid protokollitakse ja avalikustatakse. Protokollid on kättesaadavad vallakantseleis, valla veebilehel alates seitsmendast tööpäevast arvates istungi toimumise päevast. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Juurdepääsupiirangu kohta tehakse märge, milles näidatakse juurdepääsupiirangu kehtestamise aeg, alus, kestus.

 (8) Vallavalitsuse istungi protokollile, määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär.

 (9) Vallavalitsuse täpsem töökorraldus sh nõuded protokollile on reguleeritud Abja valla ja tema hallatavate asutuste asjaajamiskorraga.

§ 45.  Vallavalitsuse komisjon

 (1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone.

 (2) Alatise komisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab vallavalitsus määrusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni töös sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.

 (3) Alatise komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord.

 (4) Ajutine komisjon moodustatakse ühekordsete ülesannete täitmiseks. Komisjoni koosseisu ja ülesanded kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb pärast komisjonile antud ülesande täitmist.

 (5) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse 3 tööpäeva jooksul ja selle allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija.

 (6) Komisjonide koosolekute protokollid ja otsused avalikustatakse vallakantseleis.

§ 46.  Nõuded vallavanemale ja vallavanema valimine

 (1) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.

 (2) Vallavanemal peab olema:
 1) vähemalt keskharidus,
 2) eesti keele oskus kõrgtasemel nii kõnes kui kirjas;
 3) soovitavalt ühe võõrkeele oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega;
 4) suhtlemisoskus, sealhulgas oskus koostööks avalike huvide elluviimisel;
 5) otsustus- ja vastutusvõime, kohusetunne, algatusvõime ja loovus; intellektuaalne võimekus, sealhulgas olulise eristamise oskus ja analüüsivõime.

 (3) Vallavanema valimine viiakse läbi 2 kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates.Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks seaduses ettenähtud ajavahemikuks.

 (4) Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige.

 (5) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Vallavanema kandidaat peab osalema vallavanema valimise istungil ning andma nõusoleku kandideerimiseks. Nõusoleku andnud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekiri sulgub, kui rohkem kandidaate ei ole või otsustab sulgemise volikogu poolthäälte enamusega

 (6) Vallavanem valitakse käesoleva määruse paragrahvis 30 sätestatud korras ja valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälte enamuse.

 (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat poolthäälte enamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam poolthääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu poolthäälte enamust, esitatakse kandidaadid uuesti. Volikogu otsustuse alusel võib uue valimise läbi viia samal volikogu istungil käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

§ 47.  Vallavanema pädevus ja ülesanded

 (1) Vallavanem:
 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
 2) esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva määrusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
 3) annab vallavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta käskkirju;
 4) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;
 6) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;
 7) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
 8) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;
 9) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva määrusega pandud ülesandeid.

 (2) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Teenistus- või töösuhe lõpetatakse temaga vastavalt kehtivale seadusandlusele.

 (3) Vallavanemal on keelatud selliste ametitoimingute tegemine, mis läheb vastuollu korruptsiooniseaduse sätetega. Vastuolu korral on vallavanem kohustatud ennast taandama. Asendaja määrab volikogu (otsusega).

 (4) Vallavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.Ametikohustusi mõistetakse käesolevas määruses korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses.

 (5) Volikogu keelab vallavanemal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapäraselt teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

§ 48.  Vallavanema asendamine

 (1) Vallavanemat asendab puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, haigestumise, tagasiastumise või vabastamise korral (edaspidi äraolekul) kõigi õiguste ja kohustustega vallavanema või volikogu poolt määratud isik. Asendus vormistatakse vallavanema käskkirjaga ning kooskõlastatakse volikogu esimehega või volikogu otsusega.

 (2) Vallavanema ja tema asendaja äraolekul asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega kõige pikema vallavalitsuse liikme staažiga vallavalitsuse liige.

 (3) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud isik, kes määratakse volikogu poolt. Asendus vormistatakse otsusega.

10. peatükk VALLA ESINDAMINE 

§ 49.  Valla esindusfunktsiooni täitmine

 (1) Oma pädevuse piires esindavad valda volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud isikud.

 (2) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuseüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise õiguse vallavalitsusele.

 (3) Vallavalitsuse hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema poolt volitatud isik.

§ 50.  Valla esindamine kohtus ja lepingulistes suhetes

 (1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või vallavalitsuse hallatava asutuse kaudu.

 (2) Valda esindab kohtus vallasekretär või tema poolt volitatud isik.

 (3) Valla nimel sõlmib lepinguid vallavanem või tema poolt volitatud isik kui volikogu ei ole konkreetsel juhtumil otsustanud teisiti.

11. peatükk VALLA ARENGUKAVA, MAJANDUS JA PLANEERIMINE 

§ 51.  Munitsipaalomand

 (1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara.

 (2) Vallavara valitsemise korra kehtestab volikogu.

 (3) Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu poolt kehtestatud korras.

 (4) Vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid.

§ 52.  Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes

 (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Vald võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud tingimusi. Valla eraõiguslikes isikutes osalemise ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimused ja korra kehtestab volikogu.

 (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt. Hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab ja muudab vallavalitsus. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris

 (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.

 (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik.

 (5) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.

§ 53.  Maksud ja koormised

 (1) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestab volikogu enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist ja need rakendatakse koos eelarvega.

 (2) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvist 36.

§ 54.  Arengukava

 (1) Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.

 (2) Volikogu võib kehtestada arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra või volitada vallavalitsust seda tegema.

 (3) Arengukava osa või sellega seonduv iseseisev dokument on eelarvestrateegia, mille nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.

 (4) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.

 (5) Valla arengukava peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksusele seaduse alusel koostatavate kohustuslike valdkonnapõhiste arengukavadega ja üldplaneeringuga.

 (6) Kehtiv arengukava peab mis tahes eelarveaastal hõlmama vähemalt nelja iseseisvat eelarveaastat. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel on pikemaajalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmeid arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.

 (7) Arengukava projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks volikogule.

 (8) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:
 1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
 3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsuse üksuste omavahelisel kokkuleppel.

 (9) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamisse. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avalikustatakse valla veebilehel ja/või valla ajalehes. Arengukava peab enne kinnitamist olema avalikult kättesaadav vähemalt kolm nädalat.

 (10) Volikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise volikogu määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu volikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.

 (11) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest volikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.

§ 55.  Planeerimine ja ehitustegevus

 (1) Valla planeerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.

 (2) Valla planeerimise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ja tähtaegade määramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel, ehitiste arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste, projekteerimistingimuste avalikustamise korra, ajutiste ehitiste ehitamise korra ja alade, samuti valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise- ja ehitamise põhimõtete ja nõuete määramiseks kehtestab volikogu valla ehitusmääruse.

 (3) Detailplaneeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine kuulub volikogu ainupädevusse.

 (4) Planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

 (5) Ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve teostamine valla territooriumil kuulub vallavalitsuse pädevusse.

12. peatükk EELARVE 

§ 56.  Finantsjuhtimine ja valla eelarve

 (1) Valla finantsjuhtimist teostatakse ja eelarve koostatakse vastavalt seadustele.

 (2) Valla eelarve (edaspidi eelarve) detailsus ja sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata jäänud väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga.

 (3) Volikogu võib volitada vallavalitsust kehtestama eelarve koostamise, täitmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise korra.

 (4) valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Valla eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks. Eelarves võib esitada informatsiooni ka eelarveaastast pikema perioodi kohta.

 (5) Valla eelarve on kassapõhine ja eelarveosad on:
 1) põhitegevuse tulud (maksutulud, tulud kaupade ja teenuste müügist, saadavd toetused, muud tegevuskulud);
 2) põhitegevuse kulud (antavad toetused, muud tegevuskulud). Majandustehingutega kaasnev käibemaksukulu kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega.
 3) investeerimistegevus (põhivara soetus, põhivara müük, põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine, põhivara soetamiseks antav sihtfinantseerimine, finantstulud ja finantskulud). Investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmiseks liidetakse põhivara müügisummale põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine ja lahutatakse põhivara soetus ning põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;
 4) finantseerimistegevus (laenude võtmine, kapitalirendikohustuste võtmine, võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendikohustuste täitmine). Finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmiseks liidetakse kohustuste võtmiseks kavandatud rahalised vahendid ja summast lahutatakse kohustuste täitmiseks kavandatavad vahendid;
 5) likviidsete varade muutus, mille moodustab raha ja pangakontode saldode muutus. Likviidsete varade suurendamine kajastatakse antud eelarveosas plussiga, vähenemine miinusega.

 (6) Eelarvele võib lisada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata osasid, lisasid ja täiendavat informatsiooni, sealhulgas ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste ning tegevuste ja eesmärkide vahelisi tehinguid, mis on vajalikud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsolukorra täpsustamiseks ja eelarve täiendamiseks.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eelarveosades võib eelarve jaotada täiendavalt tegevuste kaupa ning tegevused täiendavalt eesmärkide kaupa. Eesmärkidele lisatakse nende täitmise mõõtmiseks indikaatorid. Indikaator on eesmärgi saavutamist iseloomustav kvantitatiivne või kvalitatiivne näitaja, mille abil saab analüüsida eesmärgi täitmise suunas liikumist.

 (8) Volikogu võib volitada vallavalitsust eelarvet detailsemalt liigendama.

 (9) Eelarves võib eraldi põhitegevuse kuluna planeerida reservfondi ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Vallavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt. Reservfondi kasutamine vastavalt käesoleva määruse paragrahvis 63 sätestatule.

 (10) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.

§ 57.  Laen

 (1) Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid ja võtta muid võlakohustusi seadustes sätestatud korras ja tingimustel.

 (2) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada vallavalitsusel anda laenu ainult kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvale üksusele ning tagada selle poolt võetavaid kohustusi.

 (3) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada vallavalitsusel koormata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbe.

§ 58.  Valla eelarvestrateegia

 (1) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37.

 (2) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta.

 (3) Eelarvestrateegias esitatakse:
 1) valla majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;
 2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud ja eeldatavad põhitegevuse kulud vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud detailsuses, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;
 3) ülevaade valla majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;
 4) valla ja tema arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga;
 5) valla ja tema arvestusüksuse tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus;
 6) muu valla finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon.

 (4) Eelarvestrateegia eelnõu koostab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks volikogule hiljemalt 10. septembriks.

 (5) Eelarvestrateegia eelnõu menetlemisel osalevad kõik volikogu komisjonid keskendudes oma tegevusvaldkonnale.

§ 59.  Eelarve eelnõu koostamine

 (1) Eelarve eelnõu koostab vallavalitsus vastavuses seadustes, käesolevas põhimääruses ja muudes õigusaktides sätestatule.

 (2) Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, milles esitatakse vähemalt järgmine informatsioon:
 1) selgitused ja põhjendused kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 lõikele 3 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;
 2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;
 3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;
 4) vajadusel ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta;
 5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.

 (3) Kui eelarve eelnõus nähakse ette kulutusi alustatavale ehitusele, tuleb projektile lisada arvestused ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuse kohta kõigi eelseisvate eelarveaastate lõikes. Alustatava ehituse puhul tuleb lisada ka arvestused valminud ehitise sisustamise ja majandamise kulude kohta nende arvelevõtmiseks järgnevate aastate halduseelarves;

 (4) Valla hallatavad asutused esitavad hiljemalt 15. oktoobriks vallavalitsusele asutuse eelarve projekti koos seletuskirjaga, väljaspool haldusala tegutsevad asutused ja organisatsioonid ning üksikisikud esitavad toetuse saamiseks nõuetekohased taotlused 31. oktoobriks.

 (5) valla arengukava ja hallatavate asutuste taotluste põhjal koostab vallavalitsus eelarve eelnõu ning esitab selle koos valla prognoositud tuluga volikogu eelarve- ja majanduskomisjonile seisukoha võtmiseks. Eelarve – ja majanduskomisjon esitab vallavalitsusele oma ettepanekud ja seisukohad kahe nädala jooksul.

 (6) arvestades tehtud ettepanekuid koostab vallavalitsus tasakaalustatud eelarve eelnõu ja seletuskirja ning esitab need volikogule hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 01. detsembriks.

 (7) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud tähtaegadele. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

§ 60.  Eelarve eelnõu menetlemine, vastuvõtmine ja jõustumine

 (1) Eelarve eelnõud menetlevad kõik komisjonid ning esitavad oma seisukohad ning eelarve eelnõu parandus- ja täiendusettepanekud pärast eelarve esimest lugemist eelarve- ja majanduskomisjonile ja vallavalitsusele eelarve- ja majanduskomisjoni poolt määratud tähtajaks.

 (2) Vallavalitsusel on õigus juhtivkomisjonile esitada omapoolseid eelarve eelnõu parandus- ja täiendusettepanekuid.

 (3) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate kulude ja nende katteallikate kohta. Ettepaneku läbivaatamisel juhtivkomisjonis tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus.

 (4) Juhtivkomisjon süstematiseerib esitatud ettepanekud, kuulab nende kohta ära vallavalitsuse arvamuse ning kujundab seisukohad ja edastab komisjonis toetust leidnud ettepanekud vallavalitsusele muudatuste sisseviimiseks eelarve eelnõusse. Vallavalitsuse eriarvamuse korral komisjoni mõne ettepaneku suhtes esitab ta selle volikogu istungile otsustamiseks.

 (5) Eelarve eelnõu, millesse on vallavalitsuse poolt sisse viidud komisjonis otsustatud muudatused, esitab juhtivkomisjon volikogule järgmiseks lugemiseks.

 (6) Eelarve vastuvõtmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. Eelarve võetakse vastu poolthäälte enamusega

 (7) Eelarve ja eelarve seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.

 (8) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

§ 61.  Eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarve

 (1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendikuni eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.

 (2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib vallavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendikuni alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.

 (3) Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, mis eelmise aasta eelarves puudusid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktidest;
 2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seaduses §34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
 3) kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seaduse § 27 lõikest 2;
 4) kohtuotsusest.

 (4) Kui volikogu ei ole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.

§ 62.  Lisaeelarve

 (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

 (2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse analoogiliselt eelarve eelnõuga käesolevas põhimääruses sätestatud viisil ja tähtajal.

 (3) Lisaeelarve eelnõu menetletakse volikogus analoogiliselt eelarve eelnõu menetlusega valla põhimääruses sätestatud viisil.

 (4) Lisaeelarve võib juhtivkomisjoni ettepanekul võtta vastu ühe lugemisega. Lisaeelarve avalikustatakse vastavalt valla põhimääruse eelarve avalikustamise sätetele.

 (5) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:
 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
 2) väljaminekud vähenevad ja need ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;
 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud;
 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

 (6) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.

 (7) Vallavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist;
 2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
 3) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 27 lõikest 2;
 4) kohtuotsusest.

§ 63.  Eelarve täitmine

 (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. Vallavalitsusel ja valla asutustel on keelatud teha kulutusi, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud käesolevas põhimääruses või seadustes nimetatud juhtudel

 (2) Eelarve täitmise eesmärgiks on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud kulude katmine.

 (3) Eelarves nähakse ette reservfond, mida vallavalitsus kasutab vastavalt valla põhimääruse § 64 sätestatule.

 (4) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.

 (5) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad:
 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
 2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;
 3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.

 (6) Informatsiooni eelarve täitmise kohta esitab vallavalitsus kord kvartalis volikogule.

§ 64.  Valla reservfondi kasutamise kord

 (1) Valla eelarve reservfondi suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel eelarve koosseisus.

 (2) Reservfondi suurust eelarve jooksul võib volikogu muuta lisaeelarve vastuvõtmise teel.

 (3) Reservfondi võib kasutada järgmiste kulutuste katteks:
 1) kriisiolukordade ja õnnetusjuhtumite ennetamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks;
 2) kuludeks, mille katmiseks ei ole valla eelarves vahendeid planeeritud, kuid mis on vajalikud valla igapäevaseks majandustegevuseks;
 3) kulude katmiseks, mis on valla eelarvesse planeeritud, kuid tegelikud kulud osutuvad planeeritust suuremaks ja kulude ületamine on põhjendatud
 4) projektide omaosaluse katmiseks, kui selleks ei ole valla eelarvesse vahendeid planeeritud või planeeritud vahendid on ebapiisavad.

 (4) Reservfondist raha eraldamiseks esitatakse kirjalik taotlus Abja Vallavalitsusele koos arvestuse ja põhjendusega raha kasutamise kohta.

 (5) Abja Vallavalitsus kontrollib taotluse põhjendatust ja valmistab ette vallavalitsuse korralduse rahaliste vahendite eraldamiseks reservfondist. Vallavalitsusel on õigus jätta taotlus rahuldamata, rahuldada osaliselt või täielikult.

 (6) Rahalised vahendid eraldatakse reservfondist sihtotstarbeliselt vallavalitsuse korralduse alusel.

 (7) Vallavalitsus informeerib volikogu vähemalt kord kvartalis reservfondi kasutamisest.

 (8) Reservfondi kasutamise aruanne on majandusaasta aruande osa. Seal esitatakse reservfondist kaetud kulude loetelu ja summad koos vallavalitsuse korralduste äranäitamisega.

§ 65.  Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine

 (1) Majandusaasta aruanne koostatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses ja valla põhimääruses sätestatud nõuetele.

 (2) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.

 (3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab valla- või linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

 (4) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, valla- või linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul Abja valla veebilehel.

13. peatükk VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 

§ 66.  Õigusaktide algatamise õigus

 (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

 (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.

§ 67.  Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides

  Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.

14. peatükk OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED 

§ 68.  Valla ametiasutus ja valla asutused

 (1) Valla ametiasutuseks on Abja Vallavalitsus. Abja Vallavalitsuse struktuuri, töötajate ja teenistujate koosseisu, palgamäärad ja -tingimused kinnitab volikogu.

 (2) Omavalitsusteenistust Abja Vallavalitsuses reguleerib avaliku teenistuse seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja käesolev põhimäärus.

 (3) Abja Vallavalitsus haldab valla asutusi, mille moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Valla asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu ning nende muutmise kinnitab volikogu kui seaduses ja käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

 (4) Valla asutuse juhi nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem käskkirjaga, kui seaduses või käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

 (5) Valla asutusel on valla eelarves oma alaeelarve ja tal võib olla oma sümboolika

 (6) Valla asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

§ 69.  Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid

  Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikutele peavad olema tagatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 54¹ sätestatud sotsiaalsed garantiid.

§ 70.  Vallasekretär

 (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.

 (2) Vallasekretäriks võib nimetada isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

 (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.

 (4) Vallasekretär täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lõike 4 ja teistes seadustes, käesolevas põhimääruses ja valla õigusaktis vallasekretärile pandud ülesandeid.

 (5) Vallasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema käskkirjaga määratud isik, kellel on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused. Asendaja määramisel peab juhinduma kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 55 lõikest 5.

§ 71.  Külavanem

 (1) Küla koosolekul võidakse valida külavanem.

 (2) Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga.

 (3) Volikogu võib võtta vastu külavanema statuudi, milles määratakse külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.

15. peatükk SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE 

§ 72.  Omavalitsusüksuste suhted riigiorganitega

 (1) Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul.

 (2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele.

 (3) Valla volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks.

 (4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul.

§ 73.  Kohaliku omavalitsuse tegevuse järelvalve ja kontroll

 (1) Maavanem teostab järelvalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras.

 (2) Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele.

 (3) Järelvalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler.

§ 74.  Teenistuslik järelvalve

 (1) Teenistuslik järelvalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostav kontroll.

 (2) Teenistusliku järelvalve teostamisel on valitsusel õigus:
 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;
 3) tunnistada akt kehtetuks.

 (3) Teenistusliku järelvalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud.

 (4) Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll.

 (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelvalve korras peatub seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine.

 (6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega.

 (7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist.

 (8) ) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.

16. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 75.  Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

  Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 76.  Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine

  Käesoleva määruse jõustumisel tunnistada kehtetuks:
 1) Abja Vallavolikogu 21.12.2004 määrus 27 "Abja valla põhimäärus";
 2) Abja Vallavolikogu 23.08.2006 määrus 27 "Abja valla põhimääruse muutmine";
 3) Abja Vallavolikogu 29.03.1999 määrus nr 7 "Abja valla aunimetused";
 4) Abja Vallavolikogu 12.02.2007 määrus 42 "Abja valla aukodaniku statuut" muutmine;
 5) Abja Vallavolikogu 14.12.1998 määrus 4 "Abja vallavolikogu töökorra kinnitamine";
 6) Abja Vallavolikogu 21.01.2010 määrus 9 "Reservfondi kasutamise kord";
 7) Abja Vallavolikogu 21.10.2010 määrus 8 "Abja valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja avalikustamise kord";
 8) Abja Vallavolikogu 24.11.2011 määrus 40 "Abja Vallavolikogu 21.10.2010 määrus 8 "Abja valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja avalikustamise kord" muutmine.

§ 77.  Üleminekusätted

  Senikehtinud Abja Valla põhimääruse alusel vastu võetud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva määruse jõustumist kuni nende kehtetuks tunnistamiseni või käesoleva määruse alusel uute õigusaktide jõustumiseni.

§ 78.  Määruse jõustumine

 (1) Käesolev põhimäärus jõustub 01. jaanuaril 2013.

 (2) Käesoleva määruse § 21 lõige 5 jõustub 2013.aasta 01. aprillil.

 (3) Käesoleva määruse § 23 lõike 1 punkt 3 jõustub 2013.aasta 01. aprillil.

 (4) Käesoleva määruse § 23 lõige 3 jõustub 2013.aasta 01. aprillil.

 (5) Käesoleva määruse § 41 jõustub 2013.aasta 01. aprillil.

 (6) Käesoleva määruse § 47 lõike 1 punkt 3 jõustub 2013.aasta 01. aprillil.

 (7) Käesoleva määruse § 47 lõige 4 jõustub 2013.aasta 01. aprillil.

 (8) Käesoleva määruse § 47 lõige 5 jõustub 2013.aasta 01. aprillil.